Kui vanasti vedasid poebussid ehk lavkad kaupa linnast küladesse, siis uutmoodi kaubaring käib vastupidi – linlastele vahendatakse kaupa väiketalunikelt, kes põllunduse kõrvalt ei jõua ise oma toodete müüki korraldada. Missioonitundest sündinud algatusega propageeritakse Eesti toitu. Sel suvel jõuti ära teha 30 bussipeatust ning kuna vastuvõtt nii talunike kui linnainimeste seas oli soe, plaanitakse bussiringe laiendada.

Selleks aga oleks vaja oma lavkaautot, mis lahendaks ühe hoobiga nii transpordi kui kauba nõuetekohase säilitamise probleemi.

Projekti partner on MTÜ Tagurpidi Lavka.

Piibel asub väljapaistva loodus- ja arstiteadlase Karl Ernst von Baeri sünnikoht. Suvel loodi sihtasutus „Karl Ernst von Baeri fond”, mille ülesandeks on ehitada endisesse Piibe mõisa mitmekülgne loodushariduskeskus. Mõisal on säilinud park, tiigid ja 177- ruutmeetrise põrandapinnaga valitsejamaja. Keskuse üheks tõmbenumbriks saaks olema maailmas ainulaadne möödunud ajastuid ruumiskaalas tutvustav Ajatee, mille ääres võiks muuhulgas näha näiteks ka maailma suurima väljasurnud Sauropoodi imitatsiooni. Ajatee algab maismaal ja lõpuosa on vaadeldav mööda kanalit sõites, andes suurepärase võimaluse ühendada paadisõitu ja metsamatka atraktiivse loodusteabe omandamisega nii lastele kui täiskasvanutele.

Sihtasutus vajab huvitava Ajatee idee elluviimiseks ja kauni Baeri mõisa taastamiseks lisatoetust.

Partner on Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Peedu kirjanikemaja on olnud läbi aegade kultuuriinimeste vaimukantsiks armsas Elva väikelinnas ja omandanud sümboolse tähenduse. Paraku on maja lagunemisohus. Mõttetalgutel kogunes kultuuriinimeste seltskond, kelle soov on maja taastada ja leida uus funktsioon. Pärast renoveerimist soovitakse moodustada seal miljööteraapia keskus, mis pakub turvalist toetuskeskkonda tundeelu- ja käitumisprobleemidega lastele ja noortele, kes ei tule toime igapäevaselt iseendaga ja koolikohustuse täitmisega. Keskuse tegevus hakkaks toimuma kolme keskkonna kaudu: elukeskkond, õppekeskkond ja teraapiakeskkond.

Loodav keskus täidaks olulise tühimiku haigla, eriasutuse ja tavakooli vahel, mis hetkel puudub, et lapsed saaksid integreeruda ühiskonda ning lisaks aitaks vana väärika kirjanikemaja taas elule.

Projekti partner on Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Loovus- ja töötubades valmistavad lapsed meistrimehe käe all erinevatest materjalidest mänguasju ja suveniire, mida hiljem müüakse. Tulu saavad valmistajad endale, õppides seega, et raha teenimine käib läbi ausa töö. Meisterdamismaterjale valmistavad lastele puuetega ja piiratud konkurentsivõimega inimesed, nii et projekt on mitmeti sotsiaalse tähendusega.

Projekt on paljudes Narva lasteaedades väga oodatud ning eestvedajad plaanivad seda laiendada üle Eesti, kuid materjalide ostmiseks on vaja raha.

Projekti partner on Ida-Virumaa Käsitööliit (IVK).

Paljudes peredes puudub lastel isa ja eriti poiste jaoks on see tõsine probleem: nad vajavad ema kõrvale ka teist autoriteeti, kes õpetaks last igapäeva elus paremini toime tulema ja aitaks neid ka kooliasjades, et õppeedukus ja suhted koolikaaslastega paraneksid. Peres puuduvat isa saaks poisi jaoks asendada nn sotsiaalne isa – tugiisik ja autoriteet.

Koostöös Lastekaitse Liidu ja alaealiste komisjonidega viiakse kokku vabatahtlikud tugiisikud ning sotsiaalset isa vajavad lapsed. Vabatahtlikud sotsiaalsed isad vajavad aga koolitust, et oma missiooniga edukalt toime tulla. Ja koolitusteks on vaja raha.

Projekti partner on MTÜ Isata Laste Heaks.

Lilli küla seltsimaja ja spordihoone ehitus oli külarahval juba ammu mõtteis, ent 1. mail toimunud Anija mõisa mõttekojas leidis idee väga tugevat poolehoidu, siis sündis otsus idee teoks teha. Sobivaks kohaks saigi küla ammune valulaps - varisemisohtlik maakivist kunagine seltsimaja hoone, mis vajab tagasiostmist ja taastamist. Kunagises Lilli küla seltsimajas käisid koos kogu siinkandi rahvas ja ka kaugemalt. Loodav Lilli küla seltsimaja ja spordihoone tuleks multifunktsionaalne, siin saab nautida nii kultuuri kui ka pidada põnevaid pallilahinguid. Tuleb väike kohvik, saun ja pesemisruumid (küla paljudes majades pesemisvõimalus puudub), teisele korrusele aeroobika- ja konverentsisaal, kolmandale korrusele käsitöö- ja õpitoad, internetipunkt ja lastele mängutuba. Hoone projekteerimisel on arvestatud ka puudega inimestega, et nemadki saaksid aktiivselt osaleda nii spordi- kui ka kultuurielus. Pilte majast saab vaadata koduleheküljel www.lillikyla.ee

Projekt on saanud ka PRIA toetuse summas 1 876 800 krooni, ent selle summa kasutamiseks on vaja omaosalust, mille kokkusaamisega ollakse hädas.

Partner on Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Paljud Eesti noored puutuvad kokku probleemiga, et puudub koht koosolemiseks. Aruküla aktiivsed noored ei taha vinguda, et pole midagi teha ja kuskil koos käia ja elu on üldse mage, vaid on ise asja käsile võtnud. Nad soovivad teha Arukülla noorte kooskäimiskoha, kus oleks olemas toolid-lauad ja varjualune. Kui need asjad olemas, siis on plaan ehitada sinna ka rulapark, nii et tulevikus oleks Aruküla noortel päris oma noortepark.

Valla poolt on juba maa eraldatud ning noored vajavad vaid ehitusmaterjalide ostmiseks raha. Ehituse juures panevad nad ise koos külaelanikega käed külge – et koht ikka armsam ja südamelähedasem saaks.

Projekti partner on MTÜ Aruküla Kultuuriselts.

Rakvere Lille Kool on toimetulekukool. Kooli asutaja, kellel on endal vaimupuudega täiskasvanud poeg, ostis pangalaenuga kooli lähedale vana maja, mida oleks vaja renoveerida. Selles majas saaks olema puuetega laste- ja noortehoid, logopeedi ja terviseheli kabinet. Puudega noored saaksid oma panuse anda ruumide koristamisel, aia ja tänava hooldusel. Majas ja parajalt suures aias saab korraldada erinevaid üritusi. Tähtis on, et seal kohtuksid tavalapsed puuetega inimestega, et varakult ületada ebameeldivus- ja hirmubarjäär; et oleks võimalus rakendada vabatahtlikke ja luua tore sõpruskond, kes üksteist mõistaks ja vajadusel toetaks.

Kõigepealt on vaja korda teha vana maja katus ning seejärel saab alustada maja remondi ja juurdeehitusega, et puuetega lastele vajalikud tingimused luua.

Partner on Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Spordiaasta 2010 ei ole klassikalises mõttes kalendriaasta, vaid aasta täis liikumise propageerimisele suunatud üritusi. Projekt on kantud kolmel suurel „vaalal“: koolisport, sporditurism ja rahvasport. Üks tähtsündmusi saab olema üle-eestiline spordipäev, mis juhib tähelepanu liikumisele ja selle olulisusele meie tervisele.

Selleks, et Rahvaspordi aasta idee ellu viia, siis vajatakse kõigi enda tervisest hoolivate inimeste toetust.

Partner on Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Järvamaa Pärandi Sihtkapital toetusel innustame neid, kellel on soov midagi ära teha meie ajaloo- ja kultuuripärandi uurimisel, hoidmisel ja edasikandmisel. Oma küla, oma kihelkonna ajaloo ja kultuuripärandi väärtustamisega anname eeskuju järeltulevatele põlvedele.

Teostamist ootavad mitmed väärt projektid nagu Jürimardi talumuuseumi planeeritav rukkilõikuse teo talletamine videona, mida saaks edaspidi kasutada üldhariva filmina vanade talutöövõtete demonstreerimisel. Samuti Kareda kandi rahvapärimuse digitaalne arhiveerimine, Järvamaa pärandkultuuriobjektide korrastamine ja viidastamine, populaarteadusliku Rootsiaegset Paidet kirjeldava “Negelini kroonika” II osa väljaandmine, Paide kindluse edelabastioni korrastamine ja kantsikorvide taastamine koos ühe nn näidissuurtükiga, A.W.Hupeli mälestuse jäädvustamine mälestustahvli paigaldamisega endisele koolihoonele Paides. Millises järjestuses projekte tegema hakatakse, otsustatakse ikka koos ja omavahel.

Partner on Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Viljandi vanalinnas miljööväärtuslikus keskkonnas asub vana maja, kuhu soovitakse luua Viljandi Vanalinna Seltsimaja - kogu linnarahvale avatud keskust:

• Esimesel korrusel asuksid noortekohvik-seltsiruum ja loodusmeditsiini tuba. Noortekohvik-seltsiruum on mõeldud toimima päevasel ajal noortekohvikuna, õhtusel ajal oleks linna erinevatel seltsidel, kodanikuühendustel ja MTÜ-del võimalik ruume kasutada kooskäimiskohana koos toitlustamisvõimalusega. Samades ruumides oleks linnarahval võimalik eksponeerida näitusi. Loodusmeditsiinituba pakuks teavet, nõustamist looduslike- ja tervislike eluviiside ning ravivõimaluste kohta.
• Teisel korrusel asuks õpilaskodu-hostel, mis septembrist juunini toimiks õpilaskoduna ja suvel noorte-hostelina.
• Kolmandale korrusele tulevad ruumid koos saaliga, kus on võimalik läbi viia koolitusi ja harrastada erinevaid füüsilisi tegevusi (joogatrennid, reiki jm).
• Majal on ka suur siseõu, kuhu saaks teha vanalinna mänguväljaku ja korraldada väliüritusi.

Projekt hõlmab endas paljude inimeste huve ja annab Viljandile juurde uusi töökohti ja võimalusi. Maja on heas seisukorras, kuid vajab sisemist renoveerimist - uuendust vajaksid aknad, uksed, seinad, põrandad. Meeskonda kuuluvad arhitekt, sisekujundaja, muinsuskaitse spetsialist, arst, ettevõtja - kõik ühest perest, kelle panuseks on tasuta töö, kuid materjalide ostuks on vaja rahalist toetust.

Projekti partner on Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).